Botuliintoksiini süstid on üks enim kasutatud esteetilise meditsiini protseduure maailmas, kuid selle rakendused ulatuvad palju kaugemale kui vaid kortsude vähendamine. Vaatamata botuliintoksiini populaarsusele levib endiselt palju väärarusaamu ja müüte. Selles artiklis selgitan veidi põhjalikumalt mis on botuliintoksiin, kuidas see toimib, millised on selle teised kasutusvaldkonnad peale esteetilise meditsiini ning millised riskid nende protseduuridega kaasnevad. Samuti arutleme selle üle, kuidas valida õige spetsialist ja mida oodata protseduuri ajal ning pärast seda.
Mis on botuliintoksiin?
Botuliintoksiin on neurotoksiin, mida toodab Clostridium botulinum bakter ja see halvab ajutiselt lihased närvisignaalide blokeerimise teel. Esteetilises meditsiinis kasutame seda peamisels näo piirkonna miimilist lihaste halvamiseks, et selle läbi vähendada kortse mida nende lihaste liikumine esile kutsub. Botuliintoksiini populaarsus on kasvanud hüppeliselt viimase kahe aastakümne jooksul ja see leiab järjest laialdasemat kasutust ka tervise ja heaolu valdkonnas, aidates mitmete haigusseisundite ja probleemide korral.
Kuidas botuliintoksiin töötab?
Botuliintoksiin toimib, inhibeerides neuromuskulaarset ülekannet, takistades atsetüülkoliini, neurotransmitteri, vabanemist. See protsess algab botuliintoksiini seondumisega presünaptilise närvilõpme spetsiifilistele valguretseptoritele. Seejärel internaliseeritakse toksiin endotsütoosi teel ning see lõhustab SNARE-valgud, mis on hädavajalikud atsetüülkoliini vabanemiseks sünapsis. Kui atsetüülkoliin ei vabane, siis selle tulemusel ei edastata närvisignaali lihasele ning see jääb lõdvestunuks. Lihas ei ole kuidagi kahjustatud, vaid on lihtsalt puhkeolekus. Kuna atsetüülkoliini vabanemine vallandab ka higinäärmete ja rasunäärmete töö, siis see sama toimemehhanism on ka põhjuseks miks me saame botuliintoksiini kasutatda liighigistamise ravis ja rasuerituse vähendamiseks näo piirkonnas.
Botuliintoksiini toime on ajutine, kuna närvilõpmed hakkavad ajapikku regenereeruma. Uued närvilõpmed moodustuvad ja taastavad järk-järgult atsetüülkoliini vabanemise, mis taastab lihase funktsiooni. Sõltuvalt individuaalsetest eripäradest võib see protsess kesta 3 kuni 6 kuud.
Lisaks kosmeetilistele rakendustele on botuliintoksiini farmakoloogiline mehhanism tõhus ka paljude meditsiiniliste seisundite ravis. Näiteks spastilisuse ja düstoonia puhul aitab see vähendada lihaste hüperaktiivsust, kroonilise migreeni korral aga vähendab Botox närvilõpmete ülierutuvust, mis võib mängida rolli migreeni tekkes.
Tulemused hakkavad ilmnema 3-7 päeva jooksul pärast süstimist, saavutades maksimaalse efekti 10-14 päeva jooksul. Individuaalsed tulemused sõltuvad inimese ainevahetusest, lihaste aktiivsusest ja kasutatud doosist.
Botoxi meditsiinilised kasutusvõimalused
- Krooniline migreen
Botuliintoksiini süstid võivad märkimisväärselt vähendada migreeni sagedust, lõõgastades pinge all olevaid lihaseid. Hetkel on Eestis näidustuse olemasolul migreeni ravi botuliintoksiiniga ka Tervisekassa poolt kompenseeritud.
- Hüperhidroos (liigne higistamine)
Botuliintoksiin blokeerib närvisignaale, mis stimuleerivad higinäärmeid, aidates vähendada liigset higistamist. Kõige levinumad piirkonnad mille higistamist leevendatakse botuliintoksiiniga on kaenlaalused, käed ja jalad.
- Hammaste krigistamine (Bruksism)
Botuliintoksiin lõdvestab lõualihaseid, aidates leevendada valu ja ebamugavust, mis on tingitud hammaste krigistamisest ja lõualuu pingest. See võib aidata ka peavalude ja kaelavalu korral, mis on seotud lõualuu ülepinge ja stressiga.
- Üliaktiivne põis
Botuliintoksiini süstid võivad aidata kontrollida uriinipidamatuse sümptomeid, lõõgastades põie lihaseid.
- Neuroloogilised ja lihashaigused
Botuliintoksiin aitab lihaseid lõõgastada ka spastilisus ja düstoonia korral. Spastilisuse näidustuse olemasolul samuti kompenseerib ravi botuliintoksiiniga Tervisekassa.
Kas botuliintoksiin on ohutu?
Kui protseduuri viib läbi vastavalt koolitatud ja kogenud arst, on botuliintoksiin ohutu ja tõhus ravi. Botuliintoksiini süstimisel sõltub kõrvaltoimete esinemisrisk ja -sagedus väga palju süstitavast piirkonnast ja patsiendi anatoomiast. Seetõttu on enne iga süstimist vajalik patsiendi põhjalik hindamine. Iga lihase süstimisel peame alati lisaks õige doosi valimisele arvestama ka teiste samas piirkonnas paiknevate struktuuridega. Julgen öelda, et enamusi komplikatsioone on võimalik õigesti valitud süstekohtade ja dooside puhul vältida.
Võimalikud kõrvaltoimed mis on samuti pigem haruldased, kuid sõltuvad vähem süstija kogemusest :
- Väikesed verevalumid, punetus või turse süstekohal
- Peavalu (enamasti möödud paari päevaga)
- Süsteemne toime (botulism) – üliharuldane, esteetilises meditsiinis kasutatavate dooside korral ei ole teadaolevalt Eestis juhtunud
Kui kaua botuliintoksiini toime kestab?
Mõju kestab individuaalselt, tavaliselt 3 kuni 6 kuud, sõltuvalt inimese ainevahetusest ja lihaste aktiivsusest. Regulaarne kasutamine võib viia pikaajalisemate tulemuste ja lihaste harjumuspärase lõdvestumiseni.
Kes peaks botuliintoksiinist hoiduma?
- Rasedad või imetavad naised
- Neuromuskulaarsete haigustega inimesed (n. myasthenia gravis)
- Need, kellel on varem esinenud botuliintoksiinile kõrvaltoimeid, peaksid kindlasti järgmisele visiidile tulles sellest rääkima, et arst saaks hinnata kõrvaltoime taasesinemise riski ja kas üldse antud preparaat patseindile sobib.
Kuidas valida arst kes prtoseduuri läbi viib?
Kuna botuliinotksiini tohivad Eestis manustada ainult arstid, siis tasub botuliintoksiini protseduure planeerides jälgida, et ettevõttel kuhu soovite vastuvõtule pöörduda oleks Terviseameti poolt väljastatud tegevusluba ja vastu võtval arstil vastav kvalifikatsioon. Igal spetsialistil on süstimisel veidi erinev käekiri, mõnikord võib ka enda jaoks sobiva arsti leidmiseks olla tarvis külastada mitmeid spetsialiste.
Botuliintoksiin on palju enamat kui lihtsalt kortsude silumise ravi—sellel on mitmeid meditsiinilisi kasutusvõimalusi, mis parandavad paljude inimeste elukvaliteeti. Müütide kummutamine ja erinevate kasutusalade mõistmine aitab patsiendil teha teadliku otsuse selle kohta, kas botuliintoksiin on tema jaoks sobiv valik.
Kui see juhend oli teile kasulik, jagage seda või linkige sellele oma veebisaidil!
https://karger.com/ene/article/53/1/3/124129/Botulinum-Toxin-Mechanisms-of-Action
https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10374191/